Uus meedia - Messaging (teema III)

Tänasele ühiskonnale on pahaks pandud antisotsiaalsust, kuna SMS-sõnumid, instant messaging ja jututoad "röövivad" aega näost näkku suhtlemisele. Mina selle arvamusega nõus ei ole. Täna nii mitmele lisandunud kommunikatsioonivõimalusele on suhtlemine kiirem ja edukam kui kunagi varem. Suhelda saab tuttavate ja pereliikmetega teisel pool maakera reaalajas ning kui on tõesti soov teisega rääkida, kes ei ole seitsme maa ja mere taga, siis see aeg nöost näkku nendega kokku saada leitakse.

Esimene SMS saadeti juba 1992, minu sünniaastal, sõnumi sisuks oli lihtsalt "Häid jõule!" ning järgnev aasta implementeeriti see Nokia mobiilidel. Alguses olid arrengusammud aeglased, sõnumeid said vahetada vaid samas võrgus olevad kasutajad. 1999 sai sõnumeid saata lõpuks ka erinevate teenusepakkujate vahel ning järgnevaks aastaks saatis keskmine ameeriklane juba 35 sõnumit kuus.

2007 aastaks võtsidki sõnumid trooni traditsioonilistelt telefonikõnedelt. Facebook, Twitter, Instagram, Skype ja teised on kõik üht või teist moodi ka enda varustusse selle põhimõtte võtnud, tehes suhtlemise ülilihtsaks. SMS ongi selle tõttu küll populaarsuses sammu tagasi teinud, kuid lühike infovahetus telefoni kaudu on tugevam kui kunagi varem.

Leian, et SMS sõnumid ja online instant messaging ei ole asenduseks inimeste omavahelisele suhtlemisele, vaid täiendus, kindlasti mitte samm tagasi või vabandus antisotsiaalsuseks.

Vaata lisa : http://mashable.com/2012/09/21/text-messaging-history/#juKtAzPKJZqD

Arpanetist Facebookiniː Interneti kujunemislugu (II teema)

Tänases infotehnoloogia maailmas sünnivad uued ideed nii kiiresti, et ei pruugi veel vanaga tuttavaks korralikult saada kui uus on väljas.

Kadunud on piipar, disketid, vinüülid, kassett ja muu ehk kindlasti on raskem jääda pikaks ajaks alles.

Endiselt tuttav : TCP/IP

TCP,  ehk siis Transmission Control Protocol, ning neli aastat hiljem sellest eraldatud Internet Protocol loodi aastal 1974 ning see kontsept on praeguseni internetti haldav protokoll.

1982. aastal määras USA kaitseministeerium selle standardiks sõjaväe arvutivõrkudes. Ning kui IBM, AT&T ja teised erafirmad seda tehnoloogiat kasutama hakkasid, polnud kaua kuni ta jõudis tavakasutusse. 

TCP/IP  määrab, kuidas andmeid aadresseeritakse, edastatakse, suunatakse ja vastu võetakse.

See protokoll ei eelda mingit kindlat tarkvara või riistvara, vaid et need mõlemad võimaldaksid arvuti võrgus saata ja vastu võtta võrgupakke. Selle pärast on ta kasutusel põhimõtteliselt kõikidel platvormidel.

Kadunud : Filmirull, VHS

Isasugused meedia salvestamise vahendid arenevad nii kiirelt, et mõne aasta pärast võime mõelda USB pulgale samamoodi nagu selle eelkäijatele.

VHS loodi juba aastal 1977 ning hoidis enda turuosa umbes 30 aastat. Sony väljastas samal ajal BetaMax-i, mis ei suutnud konkureerida sama salvestuspikkuse või kvaliteediga.

VHS-i valitsemise lõpetas aga DVD tulek aastal 1997, mis aastaks 2008 oli lõplikult selle lahingu võitnud. Ning muidugi on ka DVD-de populaatsus tänaseks vähenenud.

Filmirullid kaotasid enda võimu digitaalkaameratele, mis leiutati 70-datel ning jõudsid massidesse 90datel.

Uuri lisa :

 https://en.wikipedia.org/wiki/VHS
https://en.wikipedia.org/wiki/Internet_protocol_suite#Implementations

Kõik teevad eksimusi – Google (I teema)

Innovatiivseid ideid ilmub tänapäeval nagu seeni peale vihma ja firmasid, kes neid toodaks, sama hoogsalt ning praeguses IT-ajastus on raske hinnata, mis toode lööb läbi ning millel nii hästi ei lähe. Ka kõige tähtsamad ja edukamad ideede hindajad eksivad. Nagu näiteks Alan Sugar, briti ärimagnaat, kes ütles aastal 2005, et Apple’I iPod on “finished, gone, kaput” vähem kui aastaga. Tänasel päeval võib temaga isegi nõustuda, kuna kliendid on liikunud üle iPhone’I kasutamisele, kuid siiski müüdi esimese kolme aastaga üle 170 miljoni iPodi.

Kuid keskendume siiski ideedele, mis ei löönudki läbi ning just firma käest, kes on oma alal eliit.

 

1) Google+ 

 

Kuigi Google+ eksisteerib endiselt, ei löönud ta kunagi läbi oma suure konkurendi, Facebooki kõrval. Google+ loodi aastal 2011 plaaniga võita sotsiaalmeedia turul endale osa. Selleks hetkeks oli Facebookil umbes 800 miljonit kasutajat ning tänaseks on see kasvanud umbes 1.8 miljardini. Google+ kasutajate arvu on raske hinnata, kuna näiteks aastal 2013 muutis Google Youtube’I kommentaariumi reegleid, määrates, et seal saab kommenteerida vaid Google+ kontoga. See muudatus õnneks eemaldati. Forbes’I andmetel oli Google+ keskkonnas umbes 111 miljonit aktiivset kasutajat 2015 aasta märtsis, mis oli vähem kui 1% Google kogukasutajatest.

2) Google Glass

 

 

Tulles turule 1500 dollarit maksva vidinaga, peaks olema enesekindlust selles tootes, kuid vähene turg ja teised probleemid lisaks ei viinud neid prille läbilöögile. Esmalt terviseohud, hoides vidinat terve päeva pidevas kontaktis nahaga ning muidugi silmade ees. Kõige suurem probleem Google prillidega oligi see, et see oli vidin, väga kallis seejuures, ning tal väga kasulikku funktsiooni polnudki. Põhifunktsioonid olid võimalus kiirelt pilti teha ning lugeda uudiseid – mille jaoks eelistatakse ikka telephone, kuna need saab mugavalt tasku või kotti tagasi panna.

3) Google Video

 

 

Sarnaselt Google+ ilmumisele, tekkis aastal 2005 Google Video, et konkureerida kiirelt kasvava videojagamis saidi Youtube’iga, mis oli reklaamivaba ning lihtsam kasutada. Google otsustas järgmisel aastal Youtube’I ära osta 1.65 miljardi dollari eest ning selles saati on Youtube ainult kasvanud. See investeering on neil kindlasti edukas olnud, kuna tänasel päeval hinnatakse Youtube’I väärtust umbes 60-70 miljardi väärtuses. Google Video sulges ametlikult aastal 2011.

Hetke seisuga võib siia lisanduda Google’i isesõitev auto, aga olen veel kannatlik ja ootan huviga, kes sellega hakkama saab. Ka Tesla ja Apple on selle tehnoloogia kallal kõvasti tööd näinud, aga kõik prototüübid pole veel turule jõudnud. Tesla autod juba sõidavad nii palju ise, et hoiavad ennast reas, peatuvad foori taga ning jälgivad eessõitvat autot, hoides ohutut distantsi. See tehnoloogia on tänaseks kasutusel enamuste suurte autotootjate mudelites ning tundub, et Google on tempos maha jäänud.